eBooks.ee

Vaat kus ikka sadas Daša Vassiljevale jama kaela – ta peab üles leidma... kasuka. Tõsi küll, mantoo pole tavaline: see on roosa tšintšilja nahast ja maksab eramu hinna…

Mina, eradetektiiv Jevlampia Romanova, nõustusin klienti aitama, professor Antonovi õetütre rolli mängima, ja sattusin jubedasse olukorda. Mind süüdistati mõrvas! Preili klient on muidugi kaval, aga ka Lampa pole sita pealt riisutud. Võin ka tasuta välja selgitada, kuhu selles loos on koer maetud...

Selleks, et kirjutada haarav kriminaalromaan, pean mina, Viola Tarakanova, lahendama kuriteo. Seepärast kappangi mööda linna ja otsin kriminaalseid lugusid. Ent seekord tuli lugu mulle ise koju kätte. Meie naaber Liza Makarkina leiti mõrvatuna, kuriteopaigalt tabati nooruke modell Anja Galkina...

Tuntud ja tunnustatud kriminaalromaanide autori kokandusoopus on tore ja õpetlik lugemine nii algajale pereemale kui Vene köögi huvilisele. Autor pakub väga lihtsas ja arusaadavas esituses nii üsna tavalisi kui ka eksootilisi retsepte vaheldumisi siiraste ja vahvate eluliste olmenõuannetega.

Daša Vassiljeva majas on end sisse seadnud võigas monstrum. Kes see on? Mis see on? Kõigil pereliikmetel on oma versioon. Dašale viirastus tohutu käntsakas roomavat liha. Degtjarjov kinnitab, et nägi oma toas elusat patja. Lühidalt – on aeg tohtrid välja kutsuda...

Ratsa Titanicul… Kas raske ette kujutada, mis? Ent just nimelt selline kujund kargas pähe Ivan Pavlovitš Poduškinile, kui ta oli tutvunud Ljovaga. Vanja peab kõigest väest silma peal hoidma sellel Eleonora sõbranna ülekasvanud lapselapsukesel, kes osutub tõeliseks põrgusigidikuks...

Vaat kus lops – varastati mängumark! Otse kodunt! Ja tuleb välja, et mina, Jevlampia Romanova, olen ise varga korterisse juhatanud. Noh, kui olen süüdi, siis pean ise ka vastutama ja vanaaegse kasiinomängumargi üles otsima – sest see on ju mu sõbratari Katja mälestus vanaisast...

Ivan Poduškin ei ole suuteline detektiiviagentuuri Nero omaniku hirmuvalitsust kauem taluma. Aga peab! Norat ilmus intervjueerima glamuuriajakirjanik ja kohe jõuab meile kohale klient jubeda perekonnanimega Umer. Päevselgelt ei sattunud toosama Sonja Umer õigesse kohta, tal oli tarvis saada mehelt, teletäht Andrei Vjaltsevilt nende ühisele pojale luba välismaale sõita...

Vaene, vaene mina. Nii olin ma, Jevlampia Romanova, mainimata siin täpselt aastaid, elanud ilmas teadmatuses sellest, et seisan ühe jalaga hauas! Suur tänu arstidele. Apteegis tehti mulle pea tomogramm ja doktor ütles mulle, et ma olen... oligofreen, kelle peaaju pealispind on peaaegu sile...